EESTI KEELE ALGAJA KEELEKASUTAJA (A2) KOOLITUS

Täienduskoolituse õppekava

 

1.Täienduskoolitusasutuse nimetus:

     TIIA VÕHMA KEELTEKOOL

 

2.Õppekava nimetus:

EESTI KEELE A2-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS

3.Õppekavarühm:

VÕÕRKEELED JA -KULTUURID

4.Õpiväljundid:

Eesti keele oskuse omandamine algaja keelekasutaja tasemel, mis vastab Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustaseme A2 kirjeldusele:

Oskab sooritada igapäevatoiminguid teenindussfääris ja tuleb toime igapäevastes tööolukordades. Jutustab lihtsalt ja lühidalt oma kogemustest ja tegevustest.

Saab aru igapäevaseid asju puudutavast ning selgelt eristatud numbri- ja faktiinfost. Mõistab lühikesi ja lihtsaid silte, juhiseid ning lihtsaid teateid avalikes kohtades.

Kirjutab lühikesi ja lihtsaid lugusid inimestest, asjadest ja oma igapäevaelust.

Oskab täita lihtsaid isikuandmeid nõudvaid formulare.

Tarindid ja sõnavara

¤ u 2000 sõna ning tarbekeele struktuuride valdamine

5.Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Inimesed, kes soovivad alustada eesti keele õpinguid või jätkata õpinguid ja oma keelepädevust riiklikul tasemeeksamil hinnata lasta. Keelepädevuse taset kontrollitakse eeltesti ja suulise vestlusega.

6.Õppe kogumaht:

240 tundi (sellest 180 tundi kontaktõpet ja 60 tundi iseseisvat tööd). Koolituse kestus kuni 18 kuud.

7.Õppe sisu:

Teemavaldkonnad

Kõnearendus ja lugemisteemad

1. Enese tutvustamine - 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

   eluloolised andmed (nimi, aadress, telefon, sünniaeg, kuupäevad, aasta-

   arvud, sünnikoht, vanus, perekonnaseis, päritolu, rahvus, kodakondsus,

   emakeel, elukutse, töökoht, haridus)

   perekond, perekonnaliikmed, sugulased, sõbrad

   päevaplaan, nädalapäevad, kellaajad, argitoimingud, töö, kool, avalikud

   kohad, iseloom, välimus

2. Elutingimused ja keskkond - 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

   elukoht, kodu (asukoht, ümbrus, maja või korteri liik, ruumide paigutus,

   mugavused, mööbel, majapidamistarbed, kodumasinad)

   informatsiooni hankimine eluaseme ja elukondliku teeninduse kohta,

   teenuste hinnad, maksud ja üür

   keskkond (geograafiline asend, kliima, taimed, loomad, ilm, piirkond,

   maa/linn, loodusvarad, aastaajad, nädalapäevad, kuud)

3. Haridus ja töö - 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

   haridustee (põhikool, keskkool, ametikool, kõrgkool, õppeained, eriala,

   kvalifikatsioon)

   koolitus, keeleõpe

   elukutsed, töökoht, amet, ametikoht, tööülesanded,

   töövahendid, töötingimused, palk, puhkus

4. Kaubandus ja teenindus - 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

   poed (poe liigid, kaubaliigid ja nimetused, soovitud kauba küsimine,

   info küsimine kauba hinna, kvaliteedi, omaduste jms kohta, ostetud

   kauba vahetamine, kauba eest maksmine)

   postkontor (teave, hinnakirjad; paki, raha, väärtkirja, telegrammi saatmine,

   postimaksevahendid, ajakirjanduse tellimine)

   pank (raha, valuutakursid, rahavahetus, maksed, hoiustamine)

   söögikohad (söögid, joogid)

   teenindus (juuksur, pesumaja, fotograaf jne)

5. Tervishoid ja sotsiaalala – 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

     polikliinik ja haigla (vastuvõtule registreerimine, haige enesetunne,

     kiirabi kutsumine, haigla informatsioon, õnnetusjuhtumid, esmaabi

     tervis (enda ja oma perekonnaliikmete tervislik seisund, kehaosad

     ja funktsioonid, hügieen)

     apteek (ravimite ostmine, teabe hankimine)

     sotsiaalhooldus (pensionid, riiklikud toetused, kindlustus)

6. Huvialad ja vaba aja veetmine - 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

   teater, muusika, kino, raadio, televisioon, sport, käsitöö, tants,

   näitused, muuseumid, kalapüük, aiandus

7. Kultuurielu - 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

   kino, teater, kontserdid, näitused (info küsimine etenduste ja

   seansside kohta, toimumisaja ja hinna kohta, piletite ostmine,

   üldvestlus filmidest ja etendustest)

   kirjandus ja ajakirjandus (lemmikautorid ja raamatud)

9. Liiklus ja reisimine, orienteerumine linnas - 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

     Liiklusvahendid, ühissõiduki kasutamine, piletite ostmine

     tee küsimine ja juhatamine

     reisimine (ettevalmistused, informatsiooni hankimine,

     piletid, sõiduplaanid, viisad, toll, ööbimisvõimalused)

10. Estica – 24 tundi, sh 6 tundi iseseisvat tööd

     Eesti ajaloo perioodid ja tähtsündmused

     üldandmed Eesti kohta (suuremad linnad, loodus, mäed,

     meri, jõed, järved, saared, linnud, loomad, maavarad)

    kodukoha kultuurilugu ja vaatamisväärsused

     rahvussümboolika, riigipühad, riiklikud tähtpäevad

     rahvuskultuur

Keeleteadmised

Grammatiline materjal esitatakse süntaksi alusel ja kahes aspektis:

1. tähendusest vormile
2. vormilt tähendusele

Nimisõna: ainsus ja mitmus, mitmuse moodustamine. Nimisõnade käänamine,

Käändkonnad. Ainsuslikud nimisõnad. Mitmuslikud nimisõnad.

Omadussõna: omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis.

Käändumatud omadussõnad.

Arvsõna: põhiarvsõnad ja järgarvsõnad. Arvsõnade käänamine.

Asesõna: isikuliste asesõnade pikad ja lühikesed vormid ning käänded. Näitavad, küsivad, siduvad ja umbmäärased asesõnad.

Tegusõna: kindla kõneviisi isikulise tegumoe muutevormid erinevates aegades

(olevik, lihtminevik, täisminevik). Tingiv kõneviis ja käskiv kõneviis, nud-kesksõna, ma- ja da- tegevusnimi.

Määrsõnad: tähtsamad kohta, aega, viisi, hulka, põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad.

Kaassõna: ees- ja tagasõnad

Sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja alistavad sidesõnad

Lauseõpetus: Lihtlause. Jaatavad, eitavad ja küsilaused. Käsklaused, soov- ja hüüdlaused. Liitlaused. Olulisemad rektsioonierinevused eesti ja vene keeles.

Sõnatuletus: Liitsõnade moodustamine. Tähtsamad nimi-, omadus- ja määrsõnamoodustuse liited.

Tähestik.

Õigekiri: Suur ja väike algustäht. Kokku- ja lahkukirjutamise põhireeglid. Punkt järgarvudega. Koma loetelus ja liitlauses.

Õppemeetodid:

Kursus tugineb kommunikatiivsele ja suhtlev-kogemuslikule meetodile. Arendatakse samavõrd nii kuulamist, kirjutamist, lugemist kui ka vestlemist (dialoog) ja kõnelemist (monoloog). Õppe kavandamisel lähtutakse õppija vajadustest, osaoskusi õpetatakse integreeritult. Keeleõpe on üles ehitatud teemadel, mis otseselt seonduvad õppijate isikliku kogemusega. Peamine eesmärk on tasemele vastava suhtluspädevuse saavutamine. Metoodiliste võtetena kasutatakse kopeerimisülesandeid, sõnakaarte, sähvikuid, probleemülesandeid, simulatsiooni, äraarvamismänge, järjestamisülesandeid, paaristööd, rühmaööd, ideekaarte, mudelharjutamist, mõtteskeeme, ajurünnakut, lünkharjutusi jms.

Iseseisev töö:

Kirjalikud tööd, uue sõnavara omandamine

8.Õppekeskkonna kirjeldus:

Õppetöö toimub Kerese 3, Narva asuvas õppeklassis.

Renditava pinna suurus on 44 m2. Lagede kõrgus ruumis on 280 cm.

Ruumis on 2 akent (iga akna pind 200 cm x 180 cm, akende kõrgus põrandast on 80 cm ja üks aken on avatav), seinad värvitud heledates toonides, põrandal hele plastkate, valgustus loomulik ja kunstlik (ruume kasutatakse peamiselt õhtusel ajal), ruumides on keskküte ning sund- ja loomulik ventilatsioon. Õppijate kasutada on samal korrusel asuvad WC-ruumid.

Õppeklassis on lauad ja toolid õppijaile ning laud ja tool õpetaja jaoks, kaks 120 x 200 tahvlit, klassis on võimalik kasutada audio- ja videotehnikat. Õppeklassi sisustamisel on järgitud sotsiaalministri poolt kehtestatud tervisekaitse nõudeid.

Õppijate käsutuses on ka teatmeteosed ja erinevad sõnastikud, teatmikud.

9.Õppematerjalide loend:

Põhiõpikud:

Tomingas, S. 2009. Saame tuttavaks. Estonskii jazõk dlja natšinajuštšihh. Eesti keele õppekomplekt algajale. Tallinn: TEA Kirjastus

Valmis, A. Valmis, L. 2004. Lihtne eesti keele grammatika harjutuste ja võtmega. Tallinn: TEA Kirjastus

Soovitatavad lisaõpikud:

Kasesalu, T. 2001. Kas sa oskad eesti keelt? Eesti keele õpik täiskasvanutele. Tallinn: Valgus

Leemets, H. 1999. Samm-sammult. Eesti keele õpik algtasemele. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus

Pesti, M. Ahi, H. 2007. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajaile. Tallinn: TEA Kirjastus

Metsa, A. Vissak, H. 1994. Vestleme….Bessedõ o … . Tallinn: Koolibri

Pärn, H. Simm, L. 1994. Eesti keele baassõnastik. Tallinn: Eesti Keelekeskus

Veskimägi, E. Pärn, H. Simm, L. 2004. Vene-eesti ja eesti-vene taskusõnastik. Tallinn: Koolibri

Õispuu, J. 1992. Grammatika estonskogo jazõka. I. Tallinn: TPÜ

Õispuu, J. 1992. Grammatika estonskogo jazõka. II. Tallinn: TPÜ

10. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Kursus on läbitud juhul, kui õppija võttis osa õppetööst 80% ulatuses ja sooritas kõik koolisisesed arvestused positiivselt (vähemalt 60% ulatuses) sh saavutustesti.

hindamismeetod	hindamiskriteeriumid
Kirjalik test	Õppija oskab lugeda adapteeritud ning lihtsat originaalteksti ja oskab leida ning eristada tekstist olulist informatsiooni. Õppija oskab kirjutada isiklikku kirja, lühikest sõnumit, telegrammi, oskab täita lihtsamaid blankette, ankeete, küsitluslehti. Keeleteadmisi testitakse morfoloogia, süntaksi, ortograafia ja sõnavara põhiselt.
Suuline vestlus õpetaja ja suvalise kursusekaaslasega	Õppija oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi, oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires, oskab esitada küsimusi ja vastata küsimustele ainekavas esitatud temaatika piires.

 

11.Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.

Tõend, kui õpingutes ei osaletud täismahus või on saavutustesti tulemused kasinad.

12. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus:

Kõrgharidusega (eesti keel kui võõrkeel) pedagoogid vähemalt 10-aastase koolituskogemusega täiskasvanute õpetamisel.

 

nimi	isikukood	erialane haridus	diplomi nr	kontakttelefon
Maret Annuk	45207260369	eesti keele ja kirjanduse õpetaja	A-II №205066	56486221
Jelena Jakovleva	47302113716	eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja	AC 000984	55575940
Natalja Kahur	47401200352	eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja	BC 001235	51966210
Tiia Võhma	46505102219	põhikooli eesti keele (kui võõrkeele) ja kultuuriloo õpetaja	AC 001469	53471918

 

13. Õppekava kinnitamise aeg:

 

01.04.2016