EESTI KEELE ISESEISVA KEELEKASUTAJA (B2) KOOLITUS

 

Täienduskoolituse õppekava

 

1.Täienduskoolitusasutuse nimetus:

     TIIA VÕHMA KEELTEKOOL

2.Õppekava nimetus:

EESTI KEELE B2-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS

3.Õppekavarühm:

VÕÕRKEELED JA -KULTUURID

4.Õpiväljundid:

Eesti keele oskuse omandamine iseseisva keelekasutaja tasemel, mis vastab Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustaseme B2 kirjeldusele:

Väljendub selgelt ja üksikasjalikult igapäevateemadel ja huvivaldkonnas. Sõnastab oma vajadusi, selgitab probleeme ja avaldab arvamust.

Mõistab pika ja keeruka üldkeelse jutu ja oma erialase väitluse põhisisu. Mõistab nii suulisi kui ka kirjalikke kirjakeele tekste.

Oskab kirjutada ülevaateid, ettekandeid, arvamuskirjutisi inimestest, asjadest ja oma igapäevaelust. Oskab pidada nii tööalast kui ka isiklikku kirjavahetust.

Tarindid ja sõnavara

¤ u 6000 sõna ning tarbekeele struktuuride valdamine

5.Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Inimesed, kes on omandanud eesti keele oskuse iseseisva keelekasutaja B1-tasemel ning soovivad alustatud eesti keele õpinguid jätkata ja oma keelepädevust riiklikul tasemeeksamil hinnata lasta. Keelepädevuse taset kontrollitakse eeltesti ja suulise vestlusega.

6.Õppe kogumaht:

450 tundi (sellest 180 tundi kontaktõpet ja 270 tundi iseseisvat tööd). Koolituse kestus kuni 18 kuud.

7.Õppe sisu:

Teemavaldkonnad

Kõnearendus ja lugemisteemad

1. Inimese välimus, vanus, iseloom; emotsioonid, tervis, haigus - 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

   Välimus ja isiksus. Sallivus ja eelarvamused. Isikute võrdlemine.

   Õnn ja mure. Vanadusega kaasnevad probleemid. Arstiabi. Pärilikud ja

   kutsehaigused

2. Kodu: koduümbrus, kodused toimetused - 30 tundi, sh 18 tundi iseseisvat tööd

   Esemed koduses majapidamises, nende otstarve. Korteriturg. Suhted naabritega.

   Linnakorter ja maakodu. Väikese korteri probleemid. Tööjaotus

   perekonnaliikmete vahel

3. Toit ja toitumine - 20 tundi, sh 12 tundi iseseisvat tööd

   Rahvuslik toit. Eesti ja vene köögi erinevused. Head kombed. Külaliste

   kostitamine. Söögiharjumused. Tervislik toitumine, kaalujälgimine

4. Riietus ja tarbeesemed - 20 tundi, sh 12 tundi iseseisvat tööd

   Rahvariided. Mood ja mugavus. Garderoobi lemmikud. Pidulik riietus.

   Ehted, lisandid. Jalanõud. Riiete ja jalanõude valik kauplustes ja turul. Rõivaste ja

   jalanõude hooldus

5. Perekond, sugulased, sõbrad - 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

   Perekond ja isiklikud suhted. Sugupuu. Põlvkondade vahelised probleemid.

   Kodu ja kasvatus. Abielu ja vabaabielu. Sõprus. Arusaamatused suhetes,

   põhjused ja võimalikud lahendused. Mehe ja naise roll ühiskonnas

6. Haridus. Haridussüsteem. Koolivõrk - 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

   Koolikorraldus Eestis. Riigi- ja erakoolid. Õpetajakutse. Tasemehariduse

   kättesaadavus. Õppimisvõimalused välismaal. Huviharidus. Täienduskoolitus

7. Töökohad, elukutsed, töötingimused - 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

   Kutsevalik. Perekonnaliikmete, tuttavate töökohad ja ametid. Tööturg ja

   tööpuudus. Hea palk versus rahulik töökeskkond. Missioonitunne.

   Töövahendid. Arvuti kui peamine töövahend. Tervistkahjustavad töö-

    tingimused. Karjäärivõimalus

8. Kaubandus ja teenindus, suhtlemine teenindussfääris - 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

   Kliendil on alati õigus. Müüjate ausus. Kaubamajade plussid ja miinused.

   Keldrikauplused. Turg ja kauplemine. Ostjate rahulolematus. Tarbijakaitse.

   Liisimisvõimalused. Reklaam

9. Vaba aeg, huvialad, sport - 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

   Argipäeva tööd ja tegemised. Vaba aja veetmise võimalused. Traditsioonid.

   Kombed. Ebatavalised harrastused. Kokkuhoiu otstarbekus hea puhkuse nimel.

   Tervisesport ja tippsport. Eesti sportlased

10. Kultuurielu - 20 tundi, sh 12 tundi iseseisvat tööd

   Teatrid. Isetegevuskollektiivid. Osalemine kultuurielus. Meedia.

   Raamatukaubandus. Vanad tegijad ja uued nimed

11. Ilm, loodus, aastaajad - 20 tundi, sh 12 tundi iseseisvat tööd

     Ilmastik. Kliima soojenemine. Maastikutüübid. Looduskaitsealad. Kesk-

     konnareostus ja -kaitse. Erinevate aastaaegade eelised. Konkreetse

     ajahetke ilm Eestis ja mujal maailmas.

12. Isik, ühiskond, riik - 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

     Ametkondade otstarbekus. Ametnike võim. Mitmekeelne ühiskond. Kes

     keda teenib, kas kodanik riiki või riik kodanikku? Poliitikute

     võimuvõitlus, poliitiline korrektsus. Usuvabadus. Õigeusu kirik Eestis

13. Liiklus, liiklusvahendid, reisimine, orienteerumine linnas - 20 tundi, sh12 tundi iseseisvat tööd

     Liiklusvahendid enne ja nüüd. Liikluseeskirjad. Autoturg. Reisibüroode

     usaldusväärsus. Unelmate reis. Huvitav reisikiri. Linnaplaanid. Tee juhatamine.

     Huvitavaim marsruut kodulinnas

14. Estica – 40 tundi, sh 24 tundi iseseisvat tööd

     Eesti keel ja eesti kultuur. Rahvakalender. Riiklike pühade ja täht-

     päevade tagapõhi. Eestlased välismaal ja välismaalased Eestis. Eestlus

     võõra kultuuri kontekstis. Tuntud eestlased ajaloost ja kultuurivallast.

     Vähemusrahvused Eestis, tulevikuväljavaated. Kaasaegse eesti kunsti

     ja kirjanduse märksõnad. Eesti majandus. Loodusvarade kasutamise

     mõistlikkus. Välisinvestorid. Eesti väljavaated Euroopa Liidu liikmena

Keeleteadmised

Grammatiline materjal esitatakse süntaksi alusel ja kahes aspektis:

1. tähendusest vormile
2. vormilt tähendusele

Nimisõna: ainsus ja mitmus, mitmuse moodustamine. Nimisõnade käänamine,

Käändkonnad. Ainsuslikud nimisõnad. Mitmuslikud nimisõnad.

Omadussõna: omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis.

Käändumatud omadussõnad. Omadussõnade võrdlusastmed, ülivõrde lühivormid.

Arvsõna: põhiarvsõnad ja järgarvsõnad. Järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast. Arvsõnade käänamine.

Asesõna: isikuliste asesõnade pikad ja lühikesed vormid ning käänded. Näitavad, küsivad, siduvad ja umbmäärased asesõnad, nende käänamine.

Tegusõna: kindla kõneviisi isikulise tegumoe muutevormid kõigis aegades

(olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik), umbisikulise tegumoe vormid kõigis aegades. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid. Tingiv kõneviis ja käskiv kõneviis. Kaudne kõneviis. Kesksõnad, ma- ja da- tegevusnimi. Sihilised ja sihitud tegusõnad.

Määrsõnad: kohta, aega, viisi, hulka, põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad.

Kaassõna: ees- ja tagasõnad. Kaassõna rektsioon.

Sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja alistavad sidesõnad

Lauseõpetus: Lihtlause. Jaatavad, eitavad ja küsilaused. Käsklaused, soov- ja hüüdlaused. Liitlaused, nud- ja tud- lauselühend. Rektsioonierinevused eesti ja vene keeles. Sõnajärg lausetes. Täis- ja osasihitis.

Tähendusõpetus: Antonüümid. Sünonüümid. Homonüümid. Fraseoloogilised väljendid.

Sõnatuletus: Liitsõnade moodustamine. Nimi-, omadus- ja määrsõnamoodustuse liited.

Õigekiri: Suur ja väike algustäht. Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid.

Õppemeetodid:

Kursus tugineb kommunikatiivsele ja suhtlev-kogemuslikule meetodile. Arendatakse samavõrd nii kuulamist, kirjutamist, lugemist kui ka vestlemist (dialoog) ja kõnelemist (monoloog). Õppe kavandamisel lähtutakse õppija vajadustest, osaoskusi õpetatakse integreeritult. Keeleõpe on üles ehitatud teemadel, mis otseselt seonduvad õppijate isikliku kogemusega. Peamine eesmärk on tasemele vastava suhtluspädevuse saavutamine. Metoodiliste võtetena kasutatakse kopeerimisülesandeid, sõnakaarte, sähvikuid, probleemülesandeid, simulatsiooni, äraarvamismänge, järjestamisülesandeid, paaristööd, rühmaööd, ideekaarte, mudelharjutamist, mõtteskeeme, ajurünnakut, lünkharjutusi jms.

Iseseisev töö:

Kirjalikud tööd, uue sõnavara omandamine, eestikeelse meedia jälgimine

8.Õppekeskkonna kirjeldus:

Õppetöö toimub Kerese 3, Narva asuvas õppeklassis.

Renditava pinna suurus on 44 m2. Lagede kõrgus ruumis on 280 cm.

Ruumis on 2 akent (iga akna pind 200 cm x 180 cm, akende kõrgus põrandast on 80 cm ja üks aken on avatav), seinad värvitud heledates toonides, põrandal hele plastkate, valgustus loomulik ja kunstlik (ruume kasutatakse peamiselt õhtusel ajal), ruumides on keskküte ning sund- ja loomulik ventilatsioon. Õppijate kasutada on samal korrusel asuvad WC-ruumid.

Õppeklassis on lauad ja toolid õppijaile ning laud ja tool õpetaja jaoks, kaks 120 x 200 tahvlit, klassis on võimalik kasutada audio- ja videotehnikat. Õppeklassi sisustamisel on järgitud sotsiaalministri poolt kehtestatud tervisekaitse nõudeid.

Õppijate käsutuses on ka teatmeteosed ja erinevad sõnastikud, teatmikud.

9.Õppematerjalide loend:

Põhiõpikud:

Kitsnik, M. Kingsepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Tallinn: TEA Kirjastus

Pesti, M. Ahi, H. 2007. T nagu Tallinn. Eesti keele õpik kesktasemele. Tallinn: TEA Kirjastus

Soovitatavad lisaõpikud:

Erelt, T. 1997. Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Kallas, R. 2001. Estonski jazõk. Kõik on korras! Praktitšeski kurs i grammatika. Tallinn: J. Sarapuu

Metsa, A. Vissak, H. 1994. Vestleme….Bessedõ o … . Tallinn: Koolibri

Muru, E. Õispuu, J. 1996. Eesti keele praktiline foneetika. Praktitšeskaja

Fonetika estonskogo jazõka. Tallinn: Pangloss

Siirak, A. Juhkama, A. 2007. Kõnele ja kirjuta õigesti. Tallinn: Koolibri

10. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Kursus on läbitud juhul, kui õppija võttis osa õppetööst 80% ulatuses ja sooritas kõik koolisisesed arvestused positiivselt (vähemalt 60% ulatuses) sh saavutustesti.

hindamismeetod	hindamiskriteeriumid
Kirjalik test	Õppija oskab lugeda ja mõista tavapärast originaalteksti, leida ja eristada tekstist olulist informatsiooni, käsitseda sõnaraamatuid, käsiraamatuid Õppija oskab kirjutada isiklikku kirja, poolametlikke tekste, teha kokkuvõtteid loetu ja kuuldu põhjal, kirjutada esseesid, täita blankette Keeleteadmisi testitakse morfoloogia, süntaksi, ortograafia ja sõnavara põhiselt.
Suuline vestlus õpetaja ja suvalise kursusekaaslasega	Õppija oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi, vestelda, kaitsta oma seisukohti, esitada küsimusi ja vastata küsimustele, kasutada keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga

11.Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.

Tõend, kui õpingutes ei osaletud täismahus või on saavutustesti tulemused kasinad.

12. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus:

Kõrgharidusega (eesti keel kui võõrkeel) pedagoogid vähemalt 10-aastase koolituskogemusega täiskasvanute õpetamisel.

 

nimi	isikukood	erialane haridus	diplomi nr	kontakttelefon
Maret Annuk	45207260369	eesti keele ja kirjanduse õpetaja	A-II №205066	56486221
Jelena Jakovleva	47302113716	eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja	AC 000984	55575940
Natalja Kahur	47401200352	eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja	BC 001235	51966210
Tiia Võhma	46505102219	põhikooli eesti keele (kui võõrkeele) ja kultuuriloo õpetaja	AC 001469	53471918

 

13. Õppekava kinnitamise aeg:

 

01.04.2016